Ma valisin välja viis erineva teemaga küsimust, millele püüdsin vastust leida. Nüüd hiljem neid lugedes ei saa ise ka aru, mida olen tahtnud öelda. Seega mul on hea meel päevaraamatu üle, et saan siia kirjutada pikemalt. Samas andis lõbusa võimaluse materjal üle korrata või vähemalt leida õige koht, kust leida vastuseid.
ANDRAGOOGI ROLLID
Vastuseks küsimusele, milliseid rolle soovin andragoogina kanda, kirjutasin tegelikult konteksti lahti selgitamata ning üpris lühidalt. Jäin ka ise oma vastust lugedes segadusse, mida olin sellega tahtnud öelda. Ma tuginesin nendele rollidele, mida olime eelnevas loengus kirja pannud ja olin ka selle põhjal päevaraamatu sissekande teinud. Vastuseks panin siis parem teooria tundja (ehk teadlane), hariduse uuendaja ja eeskuju. Väga ambitsioonikas oli panna kirja teadlane, aga küsimus oligi püstitatud tuleviku vaates ning kes teab, millega tegelen kümne aasta pärast – julgeme unistada. Aga pigem mõtlesin lähituleviku mõttes, et õpingute ajal saan tugeva teoreetilise põhja, mille kaudu saan meetodeid ise praktikas välja mõelda. See oli ka üks eesmärk tulla ülikooli, mitte astuda rakenduskõrgkooli või kutsekooli, kus suurem rõhk on praktikal kui teooria tundmisel. Olin ka kirjutanud, et ma ei näe end hetkel täiskasvanute koolitaja rollis. Siinkohal keskendusin tänasele päevale, aga ei mõelnud jälle tulevikule. Samas ei tea, mis tulevik toob.
Andragoog ei võrdu koolitaja, mistõttu paningi kirja hariduse uuendaja või siis ka arendaja. Seostasin seda just Ruijters ja Simons (2020) artiklis välja toodud keskmise poldriga (teedrajavad algatused), kus see saaks teoks, aga sellele peab eelnema kõik õppemaastikut kujundavad saared, sillad ja poldrid.
Eeskuju saab mitmeti mõista, aga leian, et kes saab eeskuju anda ja elukestvast õppest rääkida, kui inimene, kes on seda ise läbi teinud ja omal nahal kogenud.
ÕPPIMISEELISTUSED
Ruijters ja Simons (2020) toovad välja 5 peamist õppimiseelistust, millest pidin valima, mis on mulle iseloomulikum. Artiklit lugedes suhestusin esimesena kohe omandamise eelistusega, sest mulle on tähtis eesmärkide ja õppeprotsessi selgus ning tunnen end rahulikumalt, kui mind õpetab oma ala ekspert. Sellel eelistusel on ka tume pool, millega ise võitlen ja püüan lahti saada. Nimelt õppimine on pigem suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele, mis võib olla teinekord väga rõhuv täiskasvanud õppijale. Aga lõpuks olen märganud endas muutust, et rihin nüüd teise suunda ja püüan vabamalt võtta. Teisalt mulle on omane ka harjutamise eelistus, et õpitut saaksin rakendada praktikas, mis läheb kokku Malcolm Knowlesi andragoogilise mudeli punktiga. Osad võtted haakuvad ka veel mõtestatud tajumise eelistusega, aga mitte täielikult.
Aga nagu ka artiklis oli rõhutatud, et inimesed eelistavad kahe või kolme eelistust ning neid ei võrdsustata õpistiilidega, seega oleneb olukorrast, millist õppimiseelistust läheb vaja.
METAKOMPETENTSID, mis toetavad teiste kompetentside avaldumist.
- Loovus
- Analüüsivõime
- Enesearendamine
- Probleemilahendamine
- Enesearendamine
- Kommunikatsioon
- Võime kasutada abstraktseid kontseptsioone
- Paindlikkus
- Initsiatiivikus
- Enesekindlus
- Juhtimine
- Õpioskused
- Otsustamine
- Kohanemisvõime
- Isiklik motivatsioon
- Eneseteadlikkus
Vastuseks, et millised metakompetentsid on minul olemas, kirjutasin isiklik motivatsioon, sest ma ei tee midagi ilma põhjuseta ning enesearendamine, sest eesmärgiks on end arendada isiklikul tasemel kui ka võimaldada endale paremaid väljavaateid tööturul. Mina lisaksin juurde veel õpioskused, sest ma mõistan, milline õppija olen, kuidas sobib kõige paremini ja mis on nõrgemad kohad. Klassiruumis olles märkasin, et üks minu kursusekaaslane oli nimetanud endas avalduvaid metakompetentse umbes 3 korda rohkem kui mina. Sellel hetkel esitasin endale küsimuse “kas ma olen liiga karm iseenda vastu”. Võimalik, kuid ma leian, et teiste puhul pean veel palju rohkem vaeva nägema. See ei ole alahindamine, vaid hetk, mil näen, et olen suuteline palju enamaks, kui rakendan need olemasolevad kompetentsid teiste kompetentside arendamiseks.
ANDRAGOOGI VÕTMEPÄDEVUSED
VÕTMEPÄDEVUSED ELUKESTVAS ÕPPES
Mõiste „pädevused“ määratletud kui asjakohane teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, milles
- teadmised koosnevad faktidest ja arvudest, kontseptsioonidest, ideedest ja teooriatest, mis on juba loodud ja toetavad teatava valdkonna või teema mõistmist;
- oskused on määratletud kui suutlikkus juhtida protsesse ja kasutada olemasolevaid teadmisi tulemuste saavutamiseks;
- hoiakud kirjeldavad valmisolekut ja meelestatust tegutseda või reageerida ideedele, isikutele või olukordadele
* kirjaoskuspädevus,
* mitmekeelsuse pädevus,
* matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus,
* digipädevus,
* enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus,
* kodanikupädevus,
* ettevõtlikkuspädevus,
* kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus
Küsimus seisnes, et millised on võtmepädevused peavad andragoogil olema. Nimetasin kõik eelnevalt välja toodud võtmepädevused. Lisan siia juurde, et ehkki kõik on vajalikud, siis mõni tõuseb rohkem esile kui teine antud olukorrast ja ülesandest, mida andragoog lahendab. Andragoog läbi oma tegevuse peaks ka arendada kõiki neid pädevusi oma õppijates ja teistes, keda tema tegevus puudutab.
ANDRAGOOGI KOMPETENTSID
Milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajab andragoog, et olla kompetentne?
- Andragoogiline kompetentsus
- Professionaalne kompetentsus
- Sotsiaalne kompetentsus
- Refleksiiv-metoodiline kompetentsus
- Personaalne kompetentsus
- Didaktiline kompetentsus
Küsimusele “milliseid andragoogi kompetentse soovid täita (endas arendada) lähima aasta jooksul” tundus esialgu lihtne vastata, aga selgus, et jäin pisut hätta, mille pärast vist ka minu vastus oli ähmane. Jah, tõepoolest soovin neid kõiki täita, aga lähima aasta jooksul on see tõesti utoopiline mõte. Märkisin, et olen sotsiaalsest kompetentsist kõige kaugemal. Mõtlesin selle all, et neid kõiki kompetentse sirvides tundus see olevat minust kõige kaugemal, sest puudub erialane töö. Hetkel on kõik teoorias imeline ja tore, aga tahaks seda ühel hetkel ka praktikasse panna ning seda sooviksin arendada endas. Seega küsimusele milliseid ma ei saa ikka valida mõnda, vaid pean vastama kõiki. Ehk poleks pidanud seda küsimust valima, sest ma ei saa sellele küsimusele täpselt vastata.
Olen loengute käigus kirjutanud omale märkmepaberite peale erinevaid mõtteid, küsimusi, päevaraamatu sissekannete ideid, soovitusi – vahekokkuvõtte nädalal ongi sobiv aeg mõtted kokku koondada ning koostada kompaktne õppematerjalide kogum, mitte ainult andragoogi professioon aines. Teen loengumaterjalide, märkmepaberite põhjal endale sobivas formaadis õppematerjalid, millele saan vajadusele toetuda ja leida vajalikke allikaid.
Tänu nendele küsimustele vastamine aitas uuesti üle korrata andragoogi võimalikud rollid, võtmepädevused ja metakompetentsid. Kuna mulle Ruijters ja Simonsi artikkel professionalismist väga meeldis, mille üle siiani olen üllatunud, siis antud info kinnitus paremini ehk väiksema vaevaga kui muu.
Leian üpris palju seoseid erinevate õppeainete vahel sellel semestril võrreldes eelnevaga, aga võimalik, et esimesel semestril ei osanud seda näha. Kuna mul puudub erialane töö, siis minu teadmised tulevadki õpingute käigus, aga ka kursusekaaslaste ideedest ja kogemustest. Võiksin rohkem ka soovituslikku kirjandust lugeda, mitte ainult kohustuslikku.
Pool semestrit on läbitud ja pool on veel jäänud. Saab tehtud, saab hakkama! Peab saama.