ENESEARENGU VÕIMALUSTE REFLEKSIOON
EESSÕNA
Selles töös võtan kokku oma enesearengu teekonna, mis on saatnud mind viimased kolm aastat. Ennastjuhtivat õppijat iseloomustab vastutustunne (Beljajev & Vanari, 2005) ja parim viis selle rakendamiseks on võtta vastutus iseenda õppimise ja arengu ees. Juhtides ise oma õppimist mõistab täiskasvanu lihtsamini enda tugevusi ja arengukohti. Kuna ennastjuhtiv õppija määrab oma õppeesmärgid, siis ka tema ise hindab, milline on lõplik tulemus ja kuidas õppimine kulges (Knowles, 1975). Üks hea viis selle saavutamiseks on läbi konkreetse refleksioonimudeli. Järgnevas töös reflekteerin oma enesearengu võimalusi, kasutades Korthagen ja Vasalos (2005) sibula mudelit, milles on kuus tasandit: keskkond, käitumine, kompetentsid, tõekspidamised, identiteet ja missioon. Põimin refleksiooni vahele iseenda tsitaate (esitatud kursiivis) õpingute jooksul koostatud refleksioonipäevikust, päevaraamatust ja tiimisemestri refleksioonidest. Lehekülge lõpust leiab minu täiskasvanute koolitaja tase 6 eneseanalüüsi.
MINU KESKKOND
Kui alustasin andragoogika õpingutega, oli mul selge, et õppimine saab olema minu prioriteet ning viimase kolme aasta jooksul tehtud elulised otsused on kõik olnud suunatud õpingute kasuks. Olin valmis tegema nii sotsiaalseid kui ka materiaalseid ohverdusi, uskudes õpingute sügavasse väärtusesse. Seetõttu püüdsin teadlikult kujundada oma keskkonda, mis võimaldaks mul täielikult pühenduda õpingutele ning aidata kaasa andragoogiks kujunemisele. Mõistan, et minu suureks ressursiks on võimalus leida aega õpinguteks. Olen suutnud korraldada oma tööelu ja õpingud nii, et need ei segaks teineteist. Ent olen märganud, et minu seisukohad erinevad mõnikord nendest, kes mind ümbritsevad: /…/ Kui mainisin ühe vestluse käigus, et kool on number 1 minu jaoks, siis sealt tagasisidena küll ei saanud samu emotsioone, uskudes, et mul on lihtsalt ressurssides vedanud. Täna vaatan tagasi ning märkan, et minu eelnevad eluvalikud on viinud mind praegusesse olukorda ning olen teadlikult sättinud oma keskkonda, seal kus võimalik.
Andragoogika üliõpilasena on ülikool oluliselt aidanud kaasa minu enesearengule. Andragoogika õppekava on pakkunud paindlikku õppekorraldust ja võimaldanud tunda end osana kogukonnast. Olen kogenud erinevate instituutide õppele lähenemisi ja selle kaudu mõistnud, milline täiskasvanute koolitajana ma ei soovi olla. Olen osalenud mitmesugustes loengutes, seminaridel, töötubades, projektides, õppekäikudel ja praktikal, mis on omakorda aidanud kujundada minu lähenemise eelistusi täiskasvanute õpetamise valdkonnas.
Minu jaoks on õppejõud ja kaasõppijad olulised partnerid ja ressursid – ma õpin neilt ja samal ajal panustan ka ise nende õppimisse, toetades seeläbi üksteise enesearengut. Praktikakogukonnad pakuvad mulle tuge ja platvormi uute oskuste ja teadmiste rakendamiseks ning edasiseks arenguks. Lisaks mõjutab mind oluliselt töökeskkond, kus saan rakendada andragoogilisi teadmisi. Täna mõtlen endast kui ennastjuhtivast õppijast, kuid selleks kujunemine nõudis sobiva keskkonna loomist ja sisemist motivatsiooni.
Olen leidnud end olukorrast, kus toimus suur elukorralduse muudatus, ja tänu oma õpingutele ja kogukonna toele suutsin sellele situatsioonile elutervelt vastu astuda ning edasi liikuda. Mõistan, et andragoogilised teadmised aitavad mul elumuutustega kohaneda ja neist õppida.
MINU KÄITUMINE
Minu käitumine üliõpilasena on muutunud märgatavalt õpingute jooksul. Alguses suhtusin ettevaatlikult ja ei julgenud sageli piiridest välja astuda. Hiljem olen aga võtnud rohkem sõna aruteludes ja grupitöödes: märkan nüüd, et minul on suur vajadus arutada tekkinud teemadel, mõtetel ja probleemidel koos teistega. Püüan olla avatud uutele ideele ja vaatenurkadele, aga mõnikord vajan rohkem aega mõtete vormimiseks. Õppetöö on võimaldanud mul leida loomingulisi väljundeid ning toetanud kriitilist mõtlemist ja eneseanalüüsi, mis on esitanud korduvaid väljakutseid, kuid samas avanud ka võimalusi nende ületamiseks. Mul on välja kujunenud oma isiklik õppimisstrateegia, näiteks /…/ teen loengumaterjalide, märkmepaberite põhjal endale sobivas formaadis õppematerjalid, millele saan vajadusele toetuda ja leida vajalikke allikaid, olles nii üliõpilase kui ka andragoogi ja täiskasvanute koolitaja rollis. Ma õpin täiskasvanute õpetamist läbi isikliku kogemuse, olles iseenda n-ö katsejänes.
Minu käitumine andragoogina ja täiskasvanu koolitajana on samuti aja jooksul muutunud läbi praktilise kogemuse ja saadud tagasiside. Alguses tundsin end koolitajana väga ebakindlalt ja jäigalt ning omaenda piiratud mõttemallides kinni. Mul puudus enesekindlus ja usk iseendasse: /…/ lasen oma hirmul võitu saada ega usu enda võimetesse piisavalt. Sügavamad refleksioonid ja konstruktiivne tagasiside on aidanud mul lahti mõtestada oma käitumist ja suhtumist. Tänu sellele olen õppinud rohkem usaldama iseennast ja see väljendub ka minu tegevuses koolitajana.
Siit sammu edasi astudes, teades täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe, saan keskenduda täiskasvanu õppija vajadustele, luues turvalise ja motiveeriva õpikeskkonna. Olen teadlik, et minu kehakeel ja hääletoon mängivad olulist rolli ning ebaõige kasutamisel korral võivad need takistada või häirida õppijate õppeprotsessi. Minus väljendub inimesi väärtustav suhtumine ja eetiline käitumine õppijate osas. Minust peegeldub pidev uudishimu ja olen valmis esitama keerukamaid ühiskondlikke küsimusi. Olen innustatud uurima täiskasvanuhariduse teemat ning jagama oma mõtteid ja seisukohti. Tundes end osana kogukonnast ja olles ümbritsetud inimestest, kellel on samad eesmärgid, annab mulle selleks kõigeks enesekindlust.
MINU KOMPETENTSID
Täiskasvanute koolitajal peaksid olema järgmised kompetentsid: erialane, didaktiline, sotsiaalne ja refleksiivne (Jõgi, 2021). Minu teoreetilised teadmised ja praktilised oskused on arenenud oluliselt: /…/ minu teadmised tulevadki õpingute käigus, aga ka kursusekaaslaste ideedest ja kogemustest. See väljendub minu enesekindluses, reaalsetes olukordades ning õpingute jooksul lahendatud ülesannetes. Olen omandanud põhjalikud teadmised täiskasvanuõppe põhiprintsiipidest, arvestades täiskasvanud õppijate eripärasid. Mul on kompetents läbi viia koolitusi, kasutada sobivaid õppemeetodeid, sealhulgas veebiõppe vormis, ning hinnata ja analüüsida õppeprotsessi. Olen täiendanud oma tehnilisi oskusi, eksperimenteerides erinevate digitaalsete keskkondadega. Näen täiskasvanuhariduse teemat laiemalt ning oskan märgata selle valdkonna puudusi ja võimalusi.
Ülikooli astudes olin skeptiline grupis õppimise osas ega suutnud ette kujutada selle väärtust: /…/ see rikastab minu maailmavaadet ja tõstatab teemasid, millele pole varem tähelepanu pööranud nii õppimise kontekstis kui ka kujunemisel andragoogiks ja inimeseks. Täheldan, et olulised õpimomendid on toimunud just läbi koosõppimise erinevate ülesannete ja projektide käigus. Minu suhtlemisoskus on märgatavalt paranenud. Olen õppinud tundma iseennast, analüüsima ennast kriitiliselt ja ausalt ning samal ajal omandanud teadmisi ja praktilisi oskusi, kuidas toetada täiskasvanu õppija õppimist ja arengut.
Pean oma pädevusteks oskuslikku ja põhjalikku ettevalmistust ning ajaplaneerimist, mis on tulnud mulle kasuks igas eluvaldkonnas. Selle juurde kuulub ka rohke erialane lugemus. Lähtun oma tegevuses süsteemsest, analüütilisest, empaatilisest ja eetilisest käitumisest. Minu tegevust andragoogi ja koolitajana toetaks teatud jäikusest lahti laskmine. Kuigi olen juba teinud suuri edusamme, pean õppima end rohkem usaldama ega ei tohi iseendale ette jääda: ikka kõik taandub selleni, et ei usalda end piisavalt ning leidma väärtuse nendes momentides, kui olen enda hoiakut suutnud muuta.
MINU USKUMUSED
Minu arusaamad täiskasvanuõppest ja andragoogi rollist on oluliselt laienenud ja süvenenud. Olen veendunud, et täiskasvanud õppijad vajavad mitmekesiseid õppimisviise ning nende elulisi kogemusi ja teadmisi tuleb kaasata õppeprotsessi. Leian, et andragoogi ja täiskasvanu koolitaja roll on pigem toetav ja juhendav, julgustades õppijaid enesejuhitavuse suunas. Nõustun, et täiskasvanud inimene kannab vastutust oma õppimise ja enesearengu eest. Usun, et andragoog ja täiskasvanute koolitaja õpib koos oma õppijatega ainult siis, kui ta on selleks avatud. Minu kogemused koolitajana on olnud palju rikkalikumad, kui olen õppinud läbi oma õppijate kogemuste ja arvamuste.
Personaalsel tasandil oli ülikooli astumine ajendatud välistest teguritest: /…/ unistan soojast juunikuu päevast, kui ulatatakse mulle välja teenitud diplom. Alguses olin keskendunud vaid õppetöö sooritamisele ja tulemustele. Aastate jooksul on aga fookus, hoiak ja suhtumine on muutunud ning väljendub pigem sisemine motivatsioon: /…/ nüüd näen oma tänast ja tulevast elu hoopis teise pilguga. Ma tahan kõike seda, mis mul praegu on ning teen endast kõik, et seda säilitada. Ma olen ka selle vääriline. Leian olulist elulist väärtust andragoogika õpingutest, mitte ainult professionaalses mõttes.
MINU IDENTITEET
Olen täheldanud, et läbi üliõpilase rolli jõuan lähemale ka andragoogiks olemisele ning minu identiteet ongi muutunud õppijast järk-järgult professionaalsemaks, hõlmates andragoogi ja täiskasvanu koolitaja rolli. Mul on tekkinud ettekujutus, milline andragoog võiksin mina olla ja ausalt öeldes see inimene on oma isikuomadustega ikka sarnane tänasele minale, mis tõestab, et minu personaalne identiteet on püsinud tugevalt sama läbi aastate. Sotsiaalne identiteet aga on pidevas muutuses. Martin Ehala (2018) ja Zygmunt Bauman (2016) toovad esile, et inimese identiteet kujuneb vastasmõjus teiste inimestega. Minu kui täiskasvanute koolitaja ja andragoogi identiteet kujuneb läbi lähikonna, kogukondade, võrgustike ja eeskujude mõju.
Mari Karm (2007) on kirjutanud, et täiskasvanute koolitaja professionaalse identiteedi loomise protsessi üks osa on ettekujutus tulevikus koolitajaks olemisest. Näen end eetilise, avatud, iseseisva, austava ja vastutustundliku andragoogi ja täiskasvanute koolitajana. Need omadused väljenduvad minu koolitustegevuse eesmärkides, õpetamise lähenemises ja metoodikas. Samuti suunavad mind pideva enesearendamise ja jätkuva õppimise teekonnal. Minu jaoks on tähtis, et kes olen mina, olen ka andragoogina.
Palun loe lähemalt minu kui andragoogi ja täiskasvanute koolitaja sotsiaalse identiteedi ning avaldunud väärtuste kohta. Analüüs on leitav 👉 siin.
MINU MISSIOON
Minu loomuses on inimestele toeks olla ning leian, et andragoogiks olemine pakub selleks ideaalse väljundi. Ma usun täiskasvanuõppe võimalustesse ja selle võimesse muuta inimeste elusid. Andragoogiline lähenemine pakub täiskasvanutele enesekindlust, usku endasse ja võimalusi enesearenguks. Minu isiklik õppimisteekond on näidanud, kui tähtis on koolitaja, juhendaja või eeskuju roll täiskasvanute elus ning kui sügavat ja meeldejäävat mõju võib see avaldada. See innustab mind pühenduma täiskasvanuõppele ja andragoogikale.
Mulle pakub inspiratsiooni olla osa inimeste elude positiivses muutumises, läbi õppimise ja enesearengu. Inspiratsiooni, mida olen õpingute käigus saanud, soovin jagada ka teistega. Ma tahan aidata täiskasvanutel avastada oma potentsiaali, nagu see minuga juhtus. Soovin anda oma panuse ühiskonna arengusse läbi hariduse.
Minu jaoks andragoog ei võrdu koolitajaga, mis avab uksi ka teistele võimalustele, kombineerides personalitöö ja andragoogika ning töötades organisatsioonides, näiteks personaliarendajana. Mul pole plaanis kiirustada, leian enda jaoks õige professionaalse väljundi sobival ajal. Ühe arenguvõimalusena näen jätkamist andragoogika või sarnase eriala õpinguid magistrantuuris, mis annaks omakorda võimaluse panustada teadustöösse. Samuti saan uurimistegevuse väljundit rakendada muudel viisidel, liitudes vabatahtlikuna projektidega või tehes koostööd ülikoolidega ja teiste haridusasutustega. Pean omandama rohkem praktilist kogemust täiskasvanute koolitamises, mistõttu otsin võimalusi nii oma praeguses organisatsioonis kui ka väljaspool seda. Kogemuste ja lugude rääkimine inspireerib täiskasvanuid, seega püüan neid kaasata oma õppetegevusse. Olen huvitatud kootsingu ja mentorluse koolitustest, mis aitaksid mul arendada oskusi personaalse toe pakkumisel täiskasvanutele ning seeläbi suhtlemisoskusi. Panustan oma tegevusega praktikakogukondadesse, näiteks Eesti Andragoogide Liitu, ja levitan andragoogilist sõnumit oma võrgustikes. Jätkan regulaarset eneseanalüüsi ja refleksiooni oma tegevuse üle. Kokkuvõttes ei tähenda ülikooliõpingute lõpetamine lõppu, vaid alles seiklusterikast algust.
JÄRELDUSED
Minu eneseareng on kasvanud läbi toetuse ülikoolilt, kursusekaaslastelt, õppejõududelt, tööandjalt, kolleegidelt ja tutvusringkonnalt. Ümbritsen end inimestega, kes on mulle eeskujuks ning jagavad samu väärtusi. Tänu sellele kujuneb minu nägemus endast kui andragoogist ja täiskasvanute koolitajast. Ülikooliõpingud on aidanud mul leida omale sobiv õppimisstrateegia, mis aitab mind nii isiklikus kui ka professionaalses elus. Märkan endas aina rohkem enesekindlust, mis väljendub minu koolitustegevuses ja täiskasvanuhariduse valdkonnaga tegelemises ning mis omakorda ajendab mind jätkuvaks enesetäiendamiseks. Teatud määral olen omandanud täiskasvanute koolitaja kompetentsid, aga näen oma mitmeid arengukohti, millega tuleb järjepidevalt tegeleda. Andragoogika õpingud on muutnud minu uskumust täiskasvanuõppe hüvedest igas eluvaldkonnas. Üliõpilase roll on mind viinud lähemale andragoogi ja täiskasvanukoolitaja identiteedi aktsepteerimisele. Minu sotsiaalsed võrgustikud ja kogukonnad mõjutavad enesetunnetust oma uutes rollides. Usun siiralt, et andragoogiline lähenemine muudab täiskasvanute elusid positiivsemaks ja soovin olla selle brändi saadik. Pärast bakalaureuse õpinguid saan jätkata enesearengu teekonda läbi erinevate võimaluste, et toetada end kui õppijat, andragoogi ja täiskasvanute koolitajat.
KOMPETENTSIPÕHISE ENESEANALÜÜSI VORM TÄISKASVANUTE KOOLITAJA 6. TASEME KUTSE ESMATAOTLEJALE
KASUTATUD ALLIKAD
Bauman, Z., & Raud, R. (2016). Iseduse praktikad. Tallinna Ülikooli kirjastus.
Beljajev, R., & Vanari, K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. [Võrguteavik]. Loetud aadressil http://hdl.handle.net/10062/16254
Ehala, M. (2018). Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse autonoomia. Künnimees.
Jõgi, L. (2021). Täiskasvanute koolitaja professionaalne areng, rollid, identiteet ja väärtused. Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex OÜ.
Karm, M. (2007). Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused [Magistritöö, Tallinna Ülikool]. ETERA. https://www.etera.ee/s/VvP5f8S7sQ
Knowles, M. S. (1975). Self-directed Learner: A Guide for Learners and Teachers. Association Press.
Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005). Levels in reflection: core reflection as a means to enhance professional growth. Teachers and Teaching, 11(1), 47–71. https://doi.org/10.1080/1354060042000337093