„SIDUSA EESTI ARENGUKAVA 2021–2030" KRIITILINE DISKURSUSE ANALÜÜS
EESSÕNA
Selles töös lähen rohkem praktiliseks ja analüüsin konkreetset dokumenti, kasutades ennnastjuhtiva õppija tugevusi. Ennastjuhtiv õppija keskendub probleemide lahendamisele, säilitades kriitilise eneseteadlikkuse olemasolevate teadmiste ja levinud arusaamade suhtes (Beljajev & Vanari, 2005). Enesejuhitud õppimine soodustab tõe kahtluse alla seadmist, julgustades kaaluma erinevaid vaatenurki ning arendades kriitilist mõtlemist. Rakendades enesejuhitud õppimist kui meetodit, on võimalik saavutada sügavam arusaam õpitavast. Need oskused on äärmiselt kasulikud tehes kriitilist diskursuseanalüüsi poliitilise dokumendi kontekstis.
SISSEJUHATUS
Kriitiline diskursuseanalüüs keskendub “Sidusa Eesti arengukava 2030” dokumendile, kasutades Norman Fairclough (2010) kolmeetapilist diskursusemudelit. Esimene dimensioon vaatleb teksti tasandit, kus keskendutakse teksti kirjeldamisele. Teine dimensioon uurib teksti ja suhete tõlgendamist ning kolmas dimensioon sotsiaalse konteksti suhete selgitamist. Fairclough diskursusemudel võimaldab nähtavaks tuua keele ja sotsiaalsete suhete omavahelised mõjud. (Fairclough, 2010) See pakub struktureeritud metoodilist raamistikku, mis võimaldab analüüsida diskursust mitme tasandi kaudu, mis on oluline just poliitilise dokumendi uurimisel, mistõttu otsustasin selle mudeli kasuks. Kriitilise diskursuseanalüüsi kaudu soovin leida vastuse küsimustele, kuidas konstrueeritakse identiteedi diskursust “Sidus Eesti arengukava 2030” dokumendis ning kuidas see suhestub andragoogi rolliga Eesti ühiskonnas?
TEKSTI TASAND
“Sidusa Eesti arengukava 2030” on poliitiline dokument, mis seab eesmärgiks kujundada sidusam ja kaasavam Eesti ühiskond. Selle arengukava kavandamisel ja rakendamisel peegelduvad mitmed poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud. Siin peatükis ja edaspidi on näited ja tsitaadid esitatud kursiivis.
Teksti sõnavara on formaalne ja kirjutatud ametikeeles. Tekstis ei kasutata mitteformaalseid väljendeid ega sõnu. Arengukavas leidub mitmeid võõrsõnu, näiteks segregatsioon, strateegia, identiteet, soovides teksti olulisust esile tõsta. Sisukokkuvõttes viidatakse mõningatele metafooridele nagu Eesti E-riigi süda, õmblusteta ühiskond, olukorra ilmekaks kirjeldamiseks. Teksti on põimitud nii argumendid (näiteks statistika kujul) kui ka juhendid edaspidiseks tegevuseks (näiteks eesmärkide tegevussuunad).
Pole kasutatud täitesõnu ja lauseid pole venitatud asjatult pikaks. Arengukavas on kasutatud meie kui isikulist asesõna (see on meie kõigi Eesti!, hoida meie oma inimeste sidet Eestiga), viidates eestlasliku ühtsuse säilitamisele. Leidub väheses koguses umbmääraseid asesõnu, nagu igaühele, iga inimene, kõik inimesed. Tekstis domineerivad eesti inimesed, rahvuskaaslased, kogukonnad, tööandjad, kellele arengukava on suunatud. Nende tegevusi sõnastatakse ambitsioonikalt kindlas kõneviisis, näiteks väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, tööandjad oskavad toime tulla, eraisikud annetavad kodanikuühendustele. Arengukavas tõuseb tugevalt esile vajadus Eesti identiteeti tugevdada ja säilitada läbi erinevate tegevuste ja gruppide. Sõna identiteet mainitakse 36 korda. Kuigi tegevused on valdavas osas umbisikulises vormis (näiteks parandame, suurendame, arendame, rakendame), on märgitud, milline ministeerium, keskus või asutus vastutab nende elluviimise eest. Tegevussuunad algavad sõnadega soovime saavutada olukorra, millest saab järeldada, et arengukava autor soovib küll parimat, aga mõistab reaalset elu. Mistõttu kirjeldatud eesmärgid on vaid prognoosid, mida on esitatud hetkeolukorra faktide põhjalt.
DISKURSUSE TASAND
Arengukava on loodud kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi ja välisministeeriumi koostöös ning mille eesmärke aitavad saavutada ka mõned teised ministeeriumid oma tegevustega. Seda loevad nimetatud ja teiste ministeeriumite ametnikud, kes vastutavad Eesti poliitika kujundamise eest. Lisaks asutused, kes tegutsevad Eesti ühiskonna ja kogukondade heaolu edendamise nimel ning rahvusvahelised organisatsioonid ja välisriigid. Arengukava on oluline lugemisvara veel Eesti elanikkonnale, väliseestlastele ja kõigile, kes on huvitatud Eesti ühiskonna ja arengu suundadest.
Tekstis viidatakse seostele teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega. Soovitakse Eesti ühiskonna arengut toetada terviklikult, selleks kaasates Euroopa Liidu sihte. Sotsiaalseid kollektiivseid identiteete iseloomustab ühtekuuluvustunne ja nende tuumväärtused (Ehala, 2018). Arengukavas tuleb peamiselt esile sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi diskursus. Viimane jaguneb omakorda eraldi rahvusliku ja keelelise identiteedi diskursuseks. Siin analüüsis käsitlen neid kõiki omaette diskursustena.
Identiteedi aladiskursused
Sotsiaalse identiteedi aladiskursus väljendub selgelt kogu arengukavas. Eesmärgiks on saavutada kohanemist ja lõimumist toetav Eesti riik, kus inimesed on väärtustatud, kaasatud ja võrdsete võimalustega ning toimiks aktiivne kogukondlik ja ühiskondlik tegevus. Tekstis rõhutatakse Eesti olemist inimesekeskse riigina, kus kogukondade ja kodanikuühiskonna soosivad tingimused võimaldavad inimestel olla väärtustatud ja kaasatud.
Positiivset sotsiaalset identiteeti iseloomustab samastumine teatud rühmaga ja teistest eristumise tajumine (Tajfel & Turner, 1986). Soovitakse luua ühiskond, kus inimeste vahel on tugev ühtekuuluvustunne, mis aitaks kaasa identifitseerumisele. Selle saavutamiseks luuakse usaldusväärset kommunikatsiooni ja -inforuumi, soodustatakse ühtekuuluvustunnet läbi sotsiaalsete kontaktide ning toetatakse võrdsetel võimalustel tuginevat tööturgu. Ühtekuuluvustunne aitab edendada vastastikku usaldust ja koostööd (Ehala, 2018), mida aitab saavutada elanike teadlikkuse ja aktiivsuse tõstmine, kogukondade võimekuse suurendamine ning vabaühenduste võimekuse suurendamine, usuvabaduse tagamine ning ühiskondlikkuse osalemise soodustamine.
Kui indiviid ei tunne end praeguses rühmas positiivselt või ei identifitseeri end selle rühmaga, siis kas püütakse lahkuda ja soovitakse liituda mõne teise rühmaga või püütakse muuta oma praegust rühma positiivsemalt eristuvaks (Tajfel & Turner, 1986). Arengukavast saab välja lugeda, et soovitakse tekitada inimestes, kes ei tunne tugevat ühtekuuluvustunnet, sotsiaalset kaasatust ja õiglust ning võrdseid võimalusi. Selle tulemusena peaksid kõik Eesti ja väljaspool Eestit elanikud tundma sidet oma rühmaga ega soovi rühmast lahkuda.
Kultuurilist identiteeti peetakse sotsiaalse kollektiivse identiteedi üheks vormiks (Valk, 2003). Arengukavas väljendub kultuuriline identiteet soovis Eesti identiteeti edendada, tugevdada ja säilitada. Põlvkonnad edastavad üksteisele juurdunud kultuurilisi erinevusi, nagu keelevariandid, emotsioonide väljendamine, tööeetika jne, mistõttu inimesed kipuvad eemale hoidma sellest, mis nendega ei suhestu (Ehala, 2018). Arengukavas avaldub kultuuriline identiteet tugevalt mitmekesisuse ja -kultuuri tunnustamises ja väärtustamises. Kultuurilise identiteedi osana saab lugeda rahvuslikku ja keelelist identiteeti.
Harold Gellner rõhutab, et inimene võib mõelda oma olemasolule ilma riigita, aga mitte rahvuseta – nagu inimesel poleks oma varju (Dikshit, 2022). Arengukava viitab selgelt soovile kindlustada eesti elanikke identiteeti. Inimestel on oma rahvusega emotsionaalne side (Ehala, 2018), mistõttu püütakse Eesti identiteeti tugevdada väliseestlaste seas läbi nende kaasamise ja toetamise. Sealhulgas on eesmärgiks suurendada sidet igas Eesti elanikus eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga, et luua seotust Eesti identiteediga. Tajfel ja Turner (1986) sõnul inimesed soovivad omistada oma rühmale positiivseid omadusi, mis väljendub eestlaste panustamises ühiskonna ja -kultuuriellu ning seeläbi võib tugevdada väljaspool Eestist elavate eestlaste ühtekuuluvustunnet Eestiga. Arengukavas rõhutatakse väliseestlaste olulisust Eesti identiteedi kandjana ja toetatakse Eestisse tagasipöördumist ning grupisisese suhtluse ja kaasamise edendamist. “Eesti 2035” strateegilises dokumendis tuuakse välja, et ühiskonna sidususe aluseks on ühtne Eesti identiteet ning selle tagamiseks on oluline, et kõik Eesti elanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mis omakorda toetab soovi Eesti identiteeti tugevdada ja säilitada.
Keeleline identiteet viitab enese seostamisele teatud keele ja selle kasutajate grupiga ning keele kasutamise kaudu saab inimene pidada end rühma liikmeks (Küün, 2008). Arengukava eesmärgiks on eri keeletaustaga inimeste segregatsiooni vähendamine. Soovitakse muuta Eesti ühiskonda toetavamaks nende jaoks, kes tunnevad end välja jäetuna ning lõimida neid Eesti kultuuriruumiga eesti keele oskuse kaudu.
SOTSIAALNE TASAND
Sotsiaalne identiteet koosneb erinevatest komponentidest, aga lähtuvalt arengukavast tõusevad mõned rohkem esile kui teised. Identiteediarenduses on oluline, et kogukond annaks oma liikmetele positiivseid stereotüüpe, mis loob aluse paremaks kohastumiseks ning samal ajal aitab vähendada negatiivseid eelarvamusi (Ehala, 2003). Eesti president Alar Karis (2023) võidupüha kõnes toonitab, et meie omalt poolt peame jätkama pingutusi Eestis hooliva ja kaasava ühiskonna loomiseks /…/, mis toetab arengukava soovitud eesmärke. Tänapäeval kajastatakse sotsiaalse võrdsuse teemasid, nimelt võrdsus eeldab õigust olla erinev (Inimõiguste Keskus, 2024). Arengukava viitab jällegi sellele, et soovitakse vähendada ebavõrdsust, mis on tekkinud keelepõhilise ja ruumilisele eraldatuse tõttu. Kogukonnakesksus peegeldub mitmetes valdkondades ja Eesti ühiskond tunnistab selle väärtust. Nimelt on loodud tugevama kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks aastaks 2030 programm „Kogukondlik Eesti 2022–2025“, mis ühtivad arengukava mõtetega, et tõsta elanike teadlikkust ja aktiivsust ning kogukondade võimekust ning soodustada tegutsemiskeskkonna loomist.
Endine kultuuriminister Indrek Saar (2021) toob oma kõnes välja, et Eesti rahvuskultuur ja identiteet on unikaalsed ning need on palju väärtuslikumad kui mõned teised materiaalsed näitajad, võrreldes teiste riikidega. Emakeele Selts tegutseb eesmärkidel, et kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ja äratada avalikku huvi eesti keele vastu (Emakeele Selts, 2020). Eesti keele kasutamise ja säilitamise kohta leiab meedias palju kajastust. Noored ei suhestu eesti keele käekäiguga ega Eesti ajalooga (Uusen, 2024). Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele kaasprofessor Mare Kitsnik (2024) seab mitmeid põhjuseid kahtluse alla, miks ka kõik muu emakeelega inimesed ei suhtle endiselt eesti keeles. Eesti keele säilitamisest on saanud problemaatiline temaatika.
Aktuaalseteks teemadeks on Eesti kultuuripärandi olulisus ja selle säilitamine nii kodumaal kui ka võõrsil. Meedia kajastab tihti, kuidas oleks seda võimalik saavutada. Näiteks muusikaõpetus aitab läbi laste õpetamise koolides säilitada Eesti kultuuri (Kaja, 2024). Samas rõhutatakse rahvusvahelise eestluse olulisust, et hoida Eesti kultuuri tugeva ja jätkusuutlikuna (Altosaar, 2023). Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor Aune Valk (2021) leiab, et mitmekultuurilise Eesti identiteedi tunnustamine ja toetamine aitaks kaasa tagasipöördujate arvukusele, eesti koolide valimisele ja Eesti kultuuriruumi suurendamisele.
Euroopa Liidu (EL) väärtusteks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, mis väljenduvad “Sidus Eesti 2023” arengukava eesmärkides. Veelgi ELi eesmärkide hulka kuuluvad sotsiaalse õiglusluse ja kaitse edendamine, ELi riikide majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning solidaarsuse soodustamine ja ELi rikkalikku kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamine, mis ühtib Sidusa Eesti sihtidega. (Euroopa Liit, n.d.) See viitab mõttele, et Eesti inimesed võivad kanda veel Euroopa kodaniku identiteeti, mida nähakse positiivsena, aga võib väljenduda ka negatiivses võtmes.
TULEMUSED
Selgub, et ilmnenud diskursused on omavahel tugevalt põimunud ja neid on keeruline üksteisest eraldada. Arengukava keskendub mitme identiteedikomponendi, sealhulgas sotsiaalse, kultuurilise, rahvusliku ja keelelise identiteedi, edendamisele ja tugevdamisele. Rõhutatakse ühtekuuluvustunde olulisust ning erinevate identiteetide omavahelist seotust ja vastastikust mõju. Lisaks tuuakse välja nii positiivsed pooled kui ka väljakutsed selles protsessis, näiteks seoses keelekasutusega ja mitmekultuurilise identiteedi tunnustamisega. “Sidus Eesti 2030” arengukavas konstrueeritakse identiteedi diskursust peamiselt sotsiaalse, kultuurilise, rahvusliku ja keelelise identiteedi aladiskursuste kaudu.
Sotsiaalse identiteedi diskursus
Sotsiaalse identiteedi diskursus ilmneb ühtekuuluvustunde (näide 1), kogukonnakesksuse (näide 2) ja võrdsuse tagamise (näide 3) kaudu. Esimese näite põhjal saab öelda, et arengukava käsitleb ühtekuuluvustunde loomist läbi avatud algatuste, näiteks ühisloome ja osalusvõimaluste tagamise erinevatele keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Sellised meetmed on suunatud Eesti ühiskonna ühtsuse ja kaasatuse suurendamisele. Teine näide toetab arengukavas mõtet suurendada Eesti inimeste soovi siduda oma elu Eestiga, osaledes aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus. See rõhutab ühiskonna sidusust ja soovi panustada ühiste eesmärkide saavutamisse. Selline aktiivne osalemine ja kaasatus aitab tugevdada kogukonnatunnet ning suurendab ühiskonna sidusust ja vastastikust toetust. Kolmas näide selgitab võrdsete võimaluste loomist erinevatele rühmadele ning võrdse kohtlemise ja ressurssidele juurdepääsu soodustamist. Selle kaudu püütakse vähendada ebavõrdsust ja luua ühiskond, kus kõigil on võimalus saavutada oma täielik potentsiaal, tugevdades Eesti identiteeti. Sotsiaalse diskursuse näidete puhul võib järeldada, et arengukava on jõuliselt keskendunud aktuaalsetele ja domineerivatele sotsiaalsetele teemadele. Selle eesmärk on luua olukord, kus igal Eesti elanikul on hea elada, tugevdades ühtsustunnet, kogukonnatunnet ning tagades võrdseid võimalusi.
Näide 1: /…/ tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast.
Näide 2: Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus /…/.
Näide 3: Loome võrdseid võimalusi /…/.
Kultuurilise identiteedi diskursus
Kultuurilise identiteedi diskursust kirjeldatakse kultuuripärandi säilitamise (näide 4) ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamise ja toetamise (näide 5) kaudu. Neljas näide viitab selgelt soovile säilitada Eesti kultuuripärand, mis omakorda tugevdab Eesti identiteeti. Viies näide siin viitab vajadusele luua keskkond, kus suudetakse toime tulla keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega ning kus seda mitmekesisust väärtustatakse ja toetatakse. See viitab olukorrale, kus ühiskond suudab hinnata erinevaid keeli ja kultuure ning loob võimalusi nende mitmekesisuse säilitamiseks ja arendamiseks.
Näide 4: Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist.
Näide 5: /…/ osata töökohal toime tulla keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega.
Rahvusliku identiteedi diskursus
Rahvusliku identiteedi diskursust saab selgitada Eesti identiteedi (näide 6 ja 7) ja rahvuskaaslaste (näide 8) kaudu. Kuues ja seitsmes näide viitab selgelt soovile edendada Eesti identiteedi kõikide elanike seas, sõltumata nende emakeelest ning vähendada ebavõrdsust ning vältida väärtuskonflikte eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. See viitab soovile luua ühiskond, kus kõik elanikud tunnevad end osana Eesti ühiskonnast ning kannavad Eesti identiteeti uhkusega. Kaheksas näide viitab vajadusele hoida kontakti eestlastega väljaspool Eestit ning nende süsteemset kaasamist, mille kaudu tugevdada Eesti identiteeti. Selline lähenemine aitab säilitada ühtekuuluvustunde ja tugevdada Eesti identiteeti nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Näide 6: /…/ püüdleme selle poole, et soodustada ja toetada Eesti identiteeti.
Näide 7: /…/ eri keele-ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti /…/.
Näide 8: /…/ sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni.
Keelelise identiteedi diskursus
Keelelist identiteedi diskursus ilmneb eesti keele oskuse (näide 9) kaudu. See näide toetab ideed, et osa Eesti identiteedist on seotud eesti keele väärtustamisega ning rõhutab vajadust edendada eesti keele oskust kõigi Eesti elanike seas, sõltumata nende emakeelest. Selleks on vajalik tegutseda, et eesti keele õppimise ja kasutamise võimalused jõuaksid ka nendeni, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes elavad ja töötavad Eestis.
Näide 9: Soovime saavutada olukorra, kus eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab /…/.
Kultuurilise identiteedi, sealhulgas rahvusliku ja keelelise, diskursus on ühiskonnas päevakohane ja problemaatiline temaatika, mida soovitakse lahendada arengukava kaudu. Mõistetakse kultuurilise identiteedi väärtustamist tervikuna ning pannakse rõhku selle edendamisele ja säilitamisele.
Kriitikat võib suunata sellele, kui praktiliselt ikkagi neid eesmärke on võimalik saavutada ning kas need meetmed suudavad probleeme lahendada. Samuti võib küsida, kas arengukava suudab tegelikult luua tõeliselt sidusa ühiskonna, kus kõik elanikud tunnevad end võrdselt kaasatuna ja tunnustatuna, sõltumata nende keelelisest ja kultuurilisest taustast.
ARUTELU
Arengukavast ilmnenud diskursused on aktuaalsed Eesti ühiskonnas ning dokumendi kaudu üritatakse nendega tegeleda terviklikult, kaasates nii Eesti elanikke, rahvuskaaslaseid kui ka Euroopa Liitu. Kuigi on välja toodud, millised ministeeriumid, asutused, keskused jne tegelevad eesmärkide elluviimisega, on vajalik, et kõik, kellele on arengukava suunatud, annavad oma panuse, alustades personaalsest tasandist.
Sidusat kokkuhoidvat ühiskonda võib saavutada läbi aktiivse ja elukestva õppe ning inimeste kaasatuse ühiskondlikku ellu. Andragoogiline lähenemine aitab kaasa ühtekuuluva rahvusriigi kujunemisele, kus kõigil on võimalus õppida, areneda ja panustada Eesti ühiskonna heaolusse. Eesti Andragoogide Liidu (2024) eesmärk on osaleda ühiskonda, elukestvat õpet ja täiskasvanuharidust edendavates protsessides, sealhulgas võtta aktiivselt osa hariduspoliitika kujundamisel, mis toetab “Sidusa Eesti arengukava 2030” eesmärke ja tegevussuundi.
Lähtudes kriitilisest diskursuseanalüüsist andragoogid seisavad silmitsi peamiselt kahe suurema väljakutsega. Nimelt kuidas tagada võrdseid võimalusi kõikidele täiskasvanutele hariduse omandamiseks, sõltumata õppeformaadist ning kuidas toetada kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas täiskasvanud õppijate identiteedi arengut ja tugevdada nende eneseteadlikkust sellest. Ent siinkohal tulevad kasuks andragoogide tugevused partnerlussuhete loomisel ja koostööl põhinev lähenemine, mis on kasulik kogukonnapõhise õppe edendamisel ja teavitustöös. Lisaks on määrava tähtsusega sügavad teadmised, kuidas õppijat toetada õppeprotsessis ning suunata neid enesejuhitavuse poole.
Andragoog saab panustada Eesti siduvasse ühiskonda, olles erinevates rollides ja asukohtades ning ta ei pea ilmtingimata töötama just koolitusvaldkonnas ega tegema teadustööd, et mõjutada Eesti täiskasvanute õppimist ja õpetamist. Tsiteerides Eesti presidenti Alar Karist (2024): vähim, mis me saame teha enda ja teiste heaks, on endid hoida, saab andragoog, olenemata oma rollist, alustada esmalt iseendast, seejärel inimestest enda ümber ning nemad omakorda inimestest nende ümber. Andragoog võib tegutseda sotsiaalvaldkonnas, edendades sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, aga ka erasektoris personali-, koolitus- või arendusvaldkonnas, vastutades töötajate arendamise eest. Lisaks võib andragoog osa võtta avaliku sektori tegemistest, kujundades täiskasvanuhariduse poliitikat.
Täiskasvanute koolitajatel, kes lähtuvad Malcolm Knowlesi andragoogika põhiprintsiipidest nagu tolerantsus, partnerlus, sõltumatus, empaatia, dialoog ja vabadus, on võimalus kaasata täiskasvanuid aktiivselt kogukonna ja ühiskondlikku ellu läbi erinevate õppemeetodite. Rakendades grupiarutelusid, kus täiskasvanud saavad jagada oma teadmisi ja kogemusi, on võimalik seejärel koos arutleda potentsiaalsete lahenduste üle kogukonna probleemidele. Läbi praktiliste tegevuste, näiteks projektide, tugevdatakse nende sidemeid kogukonnaga ja tekitatakse ühtekuuluvustunnet. Andragoogilised põhiprintsiibid toetavad täiskasvanute iseseisvust ning annavad aluse väärtustavale ja toetavale keskkonnale. Andragoogide üheks põhiväärtuseks on tolerantsus, mis kandub ideele toetamaks keelelist ja kultuurilist mitmekesisust.
Andragoogilised teadmised annavad aluse teadustööks, aidates sügavamalt mõista täiskasvanute õppimist ning välja töötada uusi ja tõhusamaid õpetamis- ja õppimisstrateegiaid. Tänu sellele tugevdatakse ühiskonnas elukestva õppe ideed, rõhutades, et täiskasvanutel on vajadus pideva õppimise ja kohanemise muutuva maailmaga järele.
KOKKUVÕTE
“Sidusa Eesti arengukava 2030” dokumendis avalduvad mitmed identiteedi aladiskursused, mis käsitlevad sotsiaalset, kultuurilist, rahvuslikku ja keelelist identiteeti. Sotsiaalne identiteet, eriti ühtekuuluvustunde loomine, on kesksel kohal ühiskonna arengus. Samuti on oluline roll kultuurilisel, rahvuslikul ja keelelisel identiteedil, tugevdades Eesti identiteeti. Need identiteedi aladiskursused kajastavad arengukava eesmärki luua sidusam ja kaasavam ühiskond, kus kõik inimesed tunnevad end väärtustatuna ja omavad võrdseid võimalusi. Andragoogid saavad panustada nende eesmärkide täitmisesse läbi oma igapäevase tegevuse, olenemata oma rollist ega asukohast.
KASUTATUD ALLIKAD
Altosaar, A. (2023, 6. oktoober). AIMAR ALTOSAAR: Kas Välis-Eestit ootab ees kadumine? Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7869847/aimar-altosaar-kas-valis-eestit-ootab-ees-kadumine
Beljajev, R., & Vanari, K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. [Võrguteavik]. Loetud aadressil http://hdl.handle.net/10062/16254
Dikshit, V. T. (2022). Ernest Gellner’s Perspectives on Nationalism in Nations and Nationalism. International Journal of Social Science Research and Review, 5(8), 230-238. https://doi.org/10.47814/ijssrr.v5i8.551
Eesti Andragoogide Liit. (2024). Meie visioon. Meie missioon. https://andragoogid.ee/
Ehala, M. (2003). Identiteedikasvatus ja keelehoid ehk Miks peaks eesti kool arendama eesti identiteeti. Oma Keel, 2, 5–10. https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/Ehala.pdf
Ehala, M. (2018). Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse autonoomia. Künnimees.
Emakeele Selts. (2020). Põhikiri. https://www.emakeeleselts.ee/pohikiri/
Euroopa Liit. (n.d.). Eesmärgid ja väärtused. https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/principles-and-values/aims-and-values_et
Fairclough, N. (2010). Critical Discourse Analysis. The Critical Study of Language (2nd ed.). Longman.
Inimõiguste Keskus. (2024). Mis on võrdne kohtlemine? https://humanrights.ee/materjalid/vordse-kohtlemise-kasiraamat/mis-on-vordne-kohtlemine/
Kaja, K. (2024, 25. jaanuar). Mitmekülgne muusikaõpetus toetab kultuuri kestlikkust. ERR.ee. https://novaator.err.ee/1609232487/mitmekulgne-muusikaopetus-toetab-kultuuri-kestlikkust
Karis, A. (2023, 23. juuni). Alar Karis: ühtekuuluvustunne on meie esimene kaitseliin. ERR.ee. https://www.err.ee/1609016228/alar-karis-uhtekuuluvustunne-on-meie-esimene-kaitseliin
Karis, A. (2024, 24. veebruar). Alar Karis: vähim, mis me saame teha enda ja teiste heaks, on endid hoida. ERR.ee. https://www.err.ee/1609263342/alar-karis-vahim-mis-me-saame-teha-enda-ja-teiste-heaks-on-endid-hoida
Kitsnik, M. (2024, 14. märts). Mare Kitsnik: miks rääkida Eestis eesti keelt (teise keelena)? ERR.ee. https://www.err.ee/1609281450/mare-kitsnik-miks-raakida-eestis-eesti-keelt-teise-keelena
Küün, E. (2008). Eesti venekeelsete noorte keeleidentiteedist. Oma Keel, 16, 44–50. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2008_1/OK_2008-1_05.pdf
Märja, T., Jõgi, L., & Lõhmus, M. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Atlex OÜ
Saar, I. (2021). 33 kõnet Indrek Saar. 33 kõnet: Paide 3000. Püant.
Siseministeerium. (2022, 13. jaanuar). Programm „Kogukondlik Eesti 2022–2025“.
Tajfel, H., & Turner, J. C. (1986). The Social Identity Theory of Intergroup Behavior. https://web.mit.edu/curhan/www/docs/Articles/15341_Readings/Intergroup_Conflict/Tajfel_&_Turner_Psych_of_Intergroup_Relations_CH1_Social_Identity_Theory.pdf
Uusen, K. (2024, 1. märts). Eestis on eestlase jaoks rõõmu väheks jäänud. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/7971292/kaire-uusen-eestis-on-eestlase-jaoks-roomu-vaheks-jaanud
Vabariigi Valitsus. (2021). Strateegia “Eesti 2035”.
Vabariigi Valitsus. (2021). Sidusa Eesti arengukava 2021–2030.
Valk, A. (2003). Identiteet. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (toim), Isiksusepsühholoogia, (lk 227–252). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Valk, A. (2021, 31. märts). Aune Valk: kas me sellist Eesti identiteeti tahtsime? ERR.ee. https://www.err.ee/1608161107/aune-valk-kas-me-sellist-eesti-identiteeti-tahtsime
Töö akadeemiline versioon ilma eessõnata on leitav 👉 siin.