Päevaraamatu pidamine
Ülesandeks oli semestri jooksul pidada andragoogi päevaraamatut, mille eesmärgiks püstitasin õpitu lahti mõtestamise ja arengukohtade kaardistamise. Kirjutasin sissekandeid regulaarselt, vähemalt kaks korda kuus nagu andsin lubaduse päevaraamatu sissejuhatuses ning kursuseprogramm ka ette nägi. Esimeses loengus päevaraamatu ülesande tutvustamise ajal valitses segadus ja skeptilisus. Kuid nähes, et sama segadust tundsid ka kursusekaaslased, siis ei tekkinud asjatut paanikat ning mõtlesin, et võtan ühe sammu korraga.
Olles kursis ja eelmisel semestril läbi katsetanud erinevaid reflekteerimise mudeleid, siis päevaraamatusse sissekannete kirjutamine ei olnud nii suur väljakutse kui esialgu kartsin seda olevat. Sissekannete teemade valik tuli üpris kergesti, st et suutsin pärast õppekohtumisi leida seoseid järgmiste sissekannete jaoks. Teemade valik ja loetud allikad põhinesid küll ainult antud õppeaine raamides, aga see ei tähendanud, et ma poleks loonud seoseid teiste sellel ja eelneval semestril õppeainetes õpituga. Minu jaoks üks suurimaid kasutegureid oli võime märgata seoseid ning tunnistamine, et kui suurt rolli mängivad eelteadmised uue teadmise omandamisel. Päevaraamatu pidamine n-ö sundiski mind lahti mõtestama mingit teemat ja seda analüüsima, aga ka kaardistama oma hetkeolukorda ja mõtlema edasiste sammude peale. Seevastu väljakutseks osutus ebapiisav oskus tabada oma mõtteid hoo pealt ja neid kõiki kirja panna. Lugedes uuesti oma sissekandeid märkasingi, et mõned mõtted jäid justkui lõpetamata või lausa kirja panemata. Sissekandeid sirvides panin veel tähele, et tuginen üsna palju üliõpilase rollile, vähem aga andragoogi omale. Ehk nüüd kui olen üliõpilase tiitli omaks võtnud, siis oleks aeg rõhku panna pigem tulevase andragoogi mõtetele ja täiskasvanuhariduse probleemidele. Aga leian, et läbi üliõpilase rolli jõuan lähemale ka andragoogiks olemisele.
Tagasiside andmine ja saamine
Tagasiside andmise ja saamise esimeseks soojendusharjutuseks oli vestlus oma kursusekaaslasega eelmisel õppekohtumisel. Juba see andis mõtteainet, millises suunas ma soovin liikuda tagasisidestajana. Tagasisidet koostades püüdsin lähtuda põhimõttest – kuidas mina ise sooviksin tagasisidet saada ehk tuua välja positiivset, julgustada ja tunnustada, aga ka mõned puudujäägid, mida on võimalik kõrvaldada. Osutus keeruliseks hinnata ja teha ettepanekuid teise inimese mõtetele, tegemist on ju inimese n-ö oma arengu päevikuga. Seepärast tõin välja pigem tehnilised aspektid, mida on küll lihtsam muuta, aga annaks mõtlemisainet edaspidisele, ka juhul kui peaks taolist ülesannet lahendama.
Tagasiside saajana asusin põnevusega lugema, mida kaks head kursusekaaslast arvavad minu tagasihoidlikest kirjutistest. Esimesel lugemisel tekkis naeratus näole ja soe tunne puges hinge. Teistkordsel lugemisel juba süvenesin rohkem ning otsisin seoseid nende tõlgenduste ja minu mõtete vahel. Kolmandat korda lugedes otsisin arengukohti, mida ma küll otseselt ei leidnud, aga ehk siis pigem ridade vahelt, kuid sellegipoolest kirjutades seda refleksiooni avastasin need hoopis ise ja mille ka kirja panin eelmises peatükis. Mõlemad tagasisided olid tõepoolest jõustavad ja andsid positiivse laengu edasiseks pingutamiseks.
Palusin kaaskirjas tagasisidestajatel anda oma hinnang kas ka nemad tajuvad minu arengut läbi sissekannete just üliõpilase ja andragoogi rolli silmas pidades. Mõlema tagasisidest loen välja, et positiivset muutust on märgata. Muidugi minu eesmärk oli end ise hinnata, aga tänu sellele võimalusele sain ka küsida teiste arvamust. Kuigi tõesti rõhk pidi olema sisul, on hea meel, et tagasisidest koorus välja ka tunnustus päevaraamatu vormi üle, sest see on minule tõepoolest omapärane ja oluline. Seda oli tore lugeda, et peegeldus ka tagasisidestajatele.
Pärast tagasisidestamist ja tagasiside saamist pöördusin nende kahe küsimuse juurde, millele eelmisel õppekohtumisel vastasime. Sain argumentidel põhjendatud julgustava tagasiside, mis andis aluse edaspidiseks arenguks. Tagasisidestajana kindlasti vajan rohkem õppimist ja praktikat, kuid leian, et siiski on hea algus juba tehtud.