Kuigi semester ei ole veel lõppenud – tervelt kaks kuud on minna, siis tunne on küll selline, et lõpp on käega katsutav. Kätte on jõudnud ka kauaoodatud kevad ja pole see suvigi enam kaugustes.
2. semestril olen palju uutele teadmistele lisaks õppinud ennast paremini tunnetama. Ma tajun paremini, mis teeb liiga ja mis pakub naudingut. Olen üliõpilasellu sisse sulanud ja tunnen rõõmu valitud eriala tõttu. Ma olen avastanud endas uusi oskusi ja huvisid ning need endale või teistele kõva häälega välja öelnud. Mis tähendab, et pole enam pelgalt mõtted, vaid täidetavad tegevused. Lõpuks ometi on ka jõudnud mulle kohale erinevate õppeainete seostamine omavahel. Olen lausa hämmingus, kuidas kõik on omavahel seotud ja kuidas saab omavahel siduma panna.
Sain inspireerivat hoogu juurde kahest intervjuust – esimene 3. kursuse andragoogika üliõpilasega ja teine Hallikiga. See positiivne laeng mõlemast vestlusest saadab mind tänase päevani ja loodan, et ka pikemalt edasi. Pean endale meelde tuletama, et olen ise oma elukestva õppe teekonnal ning nüüd, kui algus on käes, siis ei taha mitte lõpetada. Ma juba vaikselt koostan raamatute ja artiklite nimekirja, mida soovin suvel lugeda. Sest noh, suvel ju ainult töötan – aega küllaga.
Tutvusin terve meele taldriku ideega, mille lugesin Daniel J. Siegeli raamatust „Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht“ peatükist „Meelevaate selge seitse“. Selle lugemine oli nagu reaalsusele otsa vahtimine. Ma teadsin ise täpselt, kus mul vajaka jääb. Nüüd lihtsalt sain ise lugeda seda. Ei tohi enda vastu nii karm olla ning õppida osata lahti laskma osadest asjadest, tegevustest, aga ka inimestest. Ma ei paku endale piisavalt puhke- ega mänguaega. Pean selle kallal rohkem vaeva nägema, et kõik osad oleksid päeva lõpuks tasakaalus. Ainult siis olen võimeline suuremateks väljakutseteks ja eneseületamiseks.
Mul on tekkinud ettekujutus, milline andragoog võiksin mina olla ja ausalt öeldes see inimene on oma isikuomadustega ikka sarnane tänasele minale. Ma oskan märgata erinevaid võimalusi, kus üks andragoog saaks töötada koos minu eelnevate töökogemustega. Tihti seostatakse andragoogi automaatselt koolitajaga. Sellest maailmast tunnen end veel kaugemal olevat, aga samuti on täiesti normaalne, kui ma ei soovigi selleni jõuda. Pigem soovin nautida seda kulgemist ja imeda endasse nagu käsn seda headust, tarkust, ideid ning väljakutseid, mida andragoogika eriala pakub. Kui eelmisel semestril olin kõhklevam, siis nüüd olen arvamusel, et kus ma olen täna, ei vahetaks mitte mingi hinna eest. Pärast keskkooli lõppu 13 aastat eneseotsimist tasus ära!
Ma lugesin antud päevaraamatu sissejuhatuses, et tagantjärgi lugedes oma postitusi soovin näha arengut mitmel tasandil. Ei oska hinnata, kas võõrale lugejale minu kasv väljendub, aga pakun, et siinkohal on minu enda hinnang vast olulisem. Ütlen, et jah igale tasandile. Kui alguses oli kohmetu ja ebamugav, siis nüüd tunnen end enesekindlamana ja selgema sihiga. Kuna ma tunnen end hästi, siis see annab ka aluse edukamale õppimisele ja tulevaseks andragoogiks arenemisele.
Hea lugeja – värvilist kevadet!🌷
